ZHIRINOVSKI PEREKOND

Sel suvel käisin Haapsalus puhkamas. Haapsalu on tore kuurort koos tervisekeskuse ja mudaravilaga. Ilm juhtus ka soodne olema.
Ühel soojal suveõhtul lõkke ääres istudes juhtusin nägema üht seltskonda, kes istus teistest veidi eemal. Kõigil neil olid seljas soojad villased kampsunid kapuutsidega ja kõige väiksemal veel koeravillast vest selle peal. Lõkke kustudes helistasin Tallinna. Rääkisin kõik üksikasjalikult ära, sest üleelatu oli mulle sügavale mällu sööbinud.
"See on Zhirinovski perekond." Ja toru pandi hargile.
Veel selsamal ööl kirjutasin need lood.

HEAD UUT AASTAT

Uue aasta esimesel hommikul oli mul väga hea tuju. Kõik tundus nii tore olevat. Et kõik hästi läheks.
Esimene inimene, keda ma kohtasin, oli onu Elmar. Ta soovis mulle head uut aastat ja kõike kõige paremat. Tädi Herta, keda ma järgmisena kohtasin, soovis mulle jätkuvat töörõõmu (?), innukust igapäevases elus (?) ja et ma oleksin samasugune nagu kõik need aastad, mis me teineteist tundnud oleme.
Varsti kohtasin ma Heinot, kes soovis mulle head uut aastat ja tugevat tervist ka edaspidiseks. Ma soovisin talle jätkuvat elurõõmu (?).

Jaak
Tallinna Reaalkool

KÄISIME KIRIKUS

Ühel päeval käisime poistega kirikus. Mul oli kodus nööri tarvis ja ostsin hea kimbu tugevat nööri. Rihol oli ema käskinud uue kella osta. Siit sai poiss selle kätte. Hea kell oli. Jaagup ostis endale uued saapad ja õele uue kleidi. Kõigil oli hea meel. Siin oli mõeldud ka laste peale. Kõrvaltoas oli nende jaoks matid ja mänguasjad. Kes väsinud oli, võis pikutada.
Ausalt öeldes ma ei teadnudki, et siin nii tore on.

Kadri, Vilsandi Põhikool

KIRJAND

Ühes kirjandustunnis käskis õpetaja meil kirjandid kirjutada. Teemavalik oli vaba. Mõtlesin kaua, aga ühtki teemat ei tulnud pähe. Piilusin, millest pinginaaber kirjutab. Tal oli pealkirjaks "Mida uut leidsin Karamazovite tegevuses". Vaatasin pinginaabrit ja mõtlesin, et pärast loen ta kirjandi kindlasti läbi. Küünitasin ettepoole ja küsisin Heikkilt, millest tema kirjutab. Heikki vastas sosinal: "Kus ja kas karastus Pavka Kortšagin". nüüd saatsin kirja ringi käima ja mõne aja pärast tuli leheke igasuguste teemadega täidetult tagasi: "Boldino sügis minu elus", "Jekaterina Pavlovna - armastus ja võitlus" jne.
Kirjutasin oma tööle pealkirjaks "Läbi metsade iseseisvuseni". Pärast selgus, et sain kahe, kõik teised aga neljad ja viied. Kaebasin õpetaja kohtusse.

Tõnu, Võru Põhikool

LE ROI EST MORT, VIVE LE ROI!

Mul on sõpru mitmest rahvusest. Igor on venelane, Stassik on valgevenelane, Juri ukrainlane, Aleksander kasahh, Deniss on udmurt, Stanislav on kalmõkk ja Slavik on volgasakslane.
Me arveldame omavahel Eesti kroonides.
Nii. Lõpuks väike mõistatus "Leia õiged paarid".

Juri venelane
Stassik kalmõkk
Deniss volgasakslane
Slavik kasahh
Aleksander valgevenelane
Stanislav ukrainlane
Igor udmurt

Sergei, Tallinna 51. Keskkool

LAAGRITES

Õpetaja küsis klassis, mida keegi suvel ette võtta kavatseb. Arno ütles kohe, et tema läheb laagrisse.
"Millisesse laagrisse?" küsis õpetaja imestunult.
"Lohusalusse," vastas Arno.
Olin tahtnud suvel Soome maasikaid korjama minna, aga nüüd ei julgenud seda kohe välja öelda. Ootasin, mis edasi saab.
Herkki tahtis ka laagrisse minna. Tema läks Häädemeeste laagrisse. Igor läks Narva laagrisse, Mati läks Pühajärve laagrisse, Mart Pärnusse. Lõpuks läks Ago Moskvasse. Õpetaja pungitas silmi ja küsis, kuhu mina lähen. Imestasin ise ka, kui selgus, et lähen Leningradi.
Keegi viskas klassi akna puruks ja asi läks kohtusse.

Arved Jaama, 3. Keskkool

KOOLIS I

Ühel hommikul kooli sõites sai mul bensiin otsa. Hilinesin päris tublisti ja õpetaja kirjutas mulle päevikusse märkuse ning käskis isal kooli tulla.
Isa tuli kooli ja nad rääkisid õpetajaga juttu.
Sõitsime pärast koos isaga koju. Isa süütas sigareti ja pakkus ka mulle. Ta tõmbas paar sügavat mahvi.
"Sa ära seda liiga südamesse võta, Tauno," ütles isa.

Tauno, Tartu 8. Keskkool

KOOLIS II

Ühes matemaatikatunnis tuli mulle äkki väsimus peale. Õpetaja ütles, et mis seal's ikka, eks ma puhaku natuke. Sirutasin end pingil välja ja suigatasin ruttu, sest mul oli kodus palju tööd ja ma sain öösel vähe magada.
Unes nägin võrrandeid, ruutjuuri ja funktsioone. Nii ma õpetajale ärgates ütlesingi ja ta pani mulle viie. Selle peale tahtsid kõik magada ja õpetaja pani mulle kahe. Nüüd kadus mul igasugune uneisu ära ja ma lubasin õpetaja kohtusse kaevata.

Tarmo Kipper,
Lohusalu Keskkool, 5. kl.

VANAD TUTTAVAD

Läksin ükspäev poodi, et endale duubelkassettmagnetofon osta. Valisin endale parajasti sobivat, kui äkki märkasin kõrvalriiulil seisvat duubelvideomagnetofoni. Küsisin müüjalt, kas sellega kassette ka saab kuulata. Müüja mõtles ja vastas, et saab küll. Vaatasin, et paar tuhat krooni rohkem, aga võimalusi on ka rohkem ja ostsin selle ära.
Kodus selgus, et sellega kassette siiski kuulata ei saa.

Vahur Kamm

PANIN POMMI

Ühel päeval otsustasin kooli mängult pommmi panna. Vaatasin sobiva koha välja ja otsustasin, et panen "süütenööri põlema" täpselt kell pool kaks. Vaatasin kella: see näitas alles kaksteist. Aega oli veel piisavalt, et kõik hästi läbi mõelda.
Täpselt kell pool kaks "plahvatas" pomm. Äkki tuli mulle meelde, et olin unustanud telefoni teel ette hoiatada ja inimesi ei jõutudki evakueerida. Ja siis tuli mulle meelde, et poole kahe ajal olin olnud kirjandustunnis, nii et pidin saatust tänama, et ellu jäin.

Andrus, Kallavere Põhikool, 5. kl.

SUGULASED

Ühel päeval käisime isaga maal vanaisa juures katust tõrvamas. Vanaisa rääkis, et katus on läbi sadama hakanud. Tõrvasime kuni õhtuni. Vanaisa pakkus tehtud töö eest sada krooni. Isa naeris selle peale ja ütles, et alla viiesaja poleks ta üldse tulema hakanud. Vanaisa pakkus nüüd sada viiskümmend krooni ja isa nõustus sugulaste poolest tasu neljasajale laskma. Lõpuks lõid nad kahesaja krooni peale käed.
Mulle jäi kogu sellest tingimisest halb maik suhu. Olin kindel, et alla neljasaja krooni poleks isa pidanud laskma.

Hannes,
Mustvee II Keskkool, III klass

SALMAN RUSHDIE

Nii. Nii-nii... No jaa...
Metsas on väga hea peidukas. Eelmisel suvel, kui vanaema mind taga otsis, ei leidnudki ta mind üles. Alles tühi kõht ajas mind välja...

Mikk

ABC

Sel õppeaastal alustati meie koolis õppeainega "Äri ABC". Kursustel lubati anda algteadmisi edukast bisnisest. Kursuste maks oli 50 krooni õpilase pealt, mis tuli alguses ära maksta. Esimeses tunnis aga selgus, et õpetaja oli saadud rahaga jalga lasknud ja nii rääkiski oma äriplaanist meile ainult klassijuhataja.
Tema äriplaan ei meeldinud kellelegi.

Viktor Lepik, Tallinna 1. Keskkool

KAITSELIIT

Ühel päeval otsustasime poistega Kaitseliitu mängida. Alguses tuli selgitada, kes hakkab Kommeriks. Viktor oli kõige tugevam ja ta arvas, et see oleks täiesti loogiline, kui tema on Kommer. Oma esimeses kõnes ütles ta, et vajab Mosinat. Kõik vaatasid kohe Igori poole. Igor hakkas nutma ja ütles, et tema ei taha Mosin olla.
"Oled küll Mosin!" karjus Viktor. "Sa oled täitsa Mosina nägu!" ja peksis piitsaga vastu nahksäärikuid. Kõik vaatasid teda imetledes.
"Mine tee toit valmis!" käskis Viktor Mosinat.
Kõik tõsinesid. See polnud enam mäng. Siin oli juba kohtul oma sõna öelda...

Raul Kask, Rapla 2. Keskkool

TERE

Kirjutan teile sellepärast, et meie klassi on siginenud omamoodi võimumehed. Aarnel on tema enda sõnade kohaselt saada 63,4 hektarit maad ja karjalaut koos nelja hobuse ja kümne lehmaga, Jaanusel 29 hektarit maad ja linnas trükikoda koos kümne töölisega, Igoril ja Olegil kahe peale 87,5 tiinu või tessatini mingit maad ei tea kus. Juba käivad klassis ringi lehed, kus soovijad panevad end peremeeste juurde sulasteks kirja või rendivad maad.
Selle kõige arvel kannatab õppetöö. Matemaatikas on mitmel peremehel ja omanikul ainult kahed, aga talu majandamine põhineb ju ka arvutamisel ja planeerimisel.

Sirje Kallas
Pärnu 7. Keskkool, 8. klass

RELVAKAUPLUSES

Ostsin ühel päeval poest revolvri. Läksin kohe õhtul pimedas tänavale jalutama. Äkki tuli mulle kallale suur kuri koer. Karjusin end hingetuks, aga mitte keegi appi ei tulnud. Pärast, kui ema mul haavu sidus, oli meeletult valus, nii et pisar tuli silma. Vandusin mõttes, et annan asja kohtusse.