Töömehe püksid

Lapsed kasvavad otse silme all.
Kord tuli naabrite väike Tarmo minu juurde.
"Onu, osta mulle töömehe püksid," palus ta.
"Aga las ema ostab sulle," pöörasin õla ette. "Mis see minu asi on..."
Tarmo vaikis.
Taipasin, et nooruki hinges toimub midagi.

Viimane lend

Olen klassijuhataja ja sel kevadel saatsin ellu oma järjekordse klassi.
Viimases klassijuhatajatunnis rääkisin õpilastele neid ees ootavast suurest elumuutusest ja soovisin neile jõudu edaspidiseks.
Kooli trepil pilti tehes tõusis üks õpilane äkki lendu.
Mõttes soovisin talle tuult tiibadesse.
Tegelikult karjusin midagi seosetut.

Lehte Valk
Tallinna Wismari Gümnaasium

Lasteaed

Töötan juba mõnda aega lasteaiakasvatajana.
Töö on lihtne, sest lapsed on ju teada - põhiliselt söömine ja sittumine.
Koju tulen hilja õhtul.
Siis ei jõua enam midagi muud teha kui süüa ja sittuda ja.

Nelli

Naised

On tore, et avatakse uusi kohti, kus naistel on mõnus aega veeta.
Käisin ükspäev uues veekeskuses, kus naised muudkui ujusid ja tundsid end hästi.
Otsustasin mõne naisega intervjuu teha.
Ootamatult segas mind üks naistreener, kes käskis mul kohe lahkuda või muidu kutsub ta politsei.
Ähmiga kukkus mul mikrofon basseini ja ka sokid said kingade sees märjaks.
Õnneks olin ma endale vihmamantli selga tõmmanud.

Heino
Tartu

Jaak

Olen juba mitu aastat naisemees olnud.
Ükspäev hakkasin mõtlema, et mida lapsele nimeks panna.
Küsisin vanaisalt, sest vanad inimesed oskavad ikka head nõu anda.
"Juak!" ütles vanaisa.
"Juak?" imestasin.
"Juak! Juak!"
Kohe, kui olin selja pööranud, tuli vanaisa selja tagant välja vares.
Vanaisa andis talle taskust vorstitüki ja vares lendas naerdes ära.
Tundsin end lollikstehtuna.

Andres
Tõravere

Teater algab

Ühel õhtul otsustas Veiko teatrisse minna.
Seekord mängiti Grigori Astafjevi tükki "Armastuse neli värvi", mida teatriringkondades väga kiideti.
Riidehoius kammis ta peegli ees juukseid ja kohendas ülikonda.
Äkki hakkas tal näpp valutama ja ta otsustas minna riiete taha vaatama, ega seal mingit esmaabikapikest pole. Kapikest polnud, aga oli väike säng, millel istus vanamees, keda väga hea tahtmise juures oleks võinud teatri heaks haldjaks nimeteda.
Ta ei imestanud Veiko saabumise üle.
"Tead, ma näitan sulle midagi".
Ettevaatlikult võttis ta padja alt teravaks ihutud pangakaardi, viskas siidsalli õhku ja tõmbas kaardiga siuhti! salli pooleks.
"Nägid!?" Vanamehe silmad särasid vaimustusest.
"Milleks seda vaja on?" imestas Veiko.
"Nooh," laiutas vanamees käsi, "teater ikkagi. Paljugi mis..."
Ta sügas kukalt.
"Vat kui saaks kuidagi need vene poisid, need narkomaanid, siia teatrisse tuua... See teater... tead..."
Veiko ei hakanud küsima, mis nendest poistest siis saaks.
Või õigemini - tal polnud aega.
Tulesid vilgutati.
Teater algas.

Apteek

Mõtlesime ühel õhtul, kui jälle midagi teha polnud, et lähme liivakasti mängima. Et tuletab lapsepõlve meelde ja üldse.
Mängisime apteeki. Serjooža oli apteeker.
Mõne aja pärast pidin ikkagi kasteedi välja võtma, sest laste maailm on väga julm.
Õnneks oli rivanool kohe apteegist võtta.

Mitja
Lasnamäe

Süüa mett

Mesi on väga kasulik toiduaine, mida inimkond on kasutanud juba aastatuhandeid.
Mesi sisaldab palju vitamiine ja muid kasulikke aineid, mida inimorganism vajab. Mees sisalduvaid aineid võib kasutada ka kosmeetikaks ja ravi otstarbel.
Ühel päeval nägin bussipeatuses näruselt riides meest ja tema ümber kaht pisikest last, kes lunisid temalt kommi.
"Sööge mett, kurat võtaks!" röögatas mees...
Noo jaa... Põhimõtteliselt täiesti õige suhtumine.
Ütlesin neile igaks juhuks tere.

Kaupo
Tallinn

Kiri

Kirjutasin ükspäev vanaemale kirja.
Võtsin vahepeal ka väikest einet, et mõtted paremini liiguks.
Kirja ümbrikusse pannes kukkus mul kogemata sinna ka poolik vorstivõileib ja tomatilõik.
Muretsesin väga, kas vanaema sellest mitte valesid järeldusi ei tee.
Või postiljon.

Olev
Pärnu

Hullud päevad

Täna hommikul käisin Stockmanni kaubamajas.
Ostsin endale odavalt kaks kohukest.
Alles kassa juures kauba eest tasudes tuli mulle meelde, et olin unustanud pähkleid osta.
Imestasin, et need päevad peast nii segaseks võtsid.

Ants Saveljev
Heimtali

Benjamin
(Keenia muinasjutt)

Kord sündis väike antiloobipoiss, kellele pandi nimeks Benjamin.
Benjaminil oli palju õdesid-vendi, aga kooli otsustati panna just tema.
Isa mainis talle korduvalt, et mida Benjamin ei õpi, seda Frederick ei tea. Frederick oli isa vend, kes käis kunagi nende onni lagunenud katust parandamas.
Alati, kui Benjamin kooli läks, mängisid teised lapsed jalgpalli. Terve karjamaa kajas laste kilgetest. Benjamini lemmikuks oli Stefan Effenberg.
Kui kool ükskord läbi sai, küsiti õpilaste käest, mida keegi edasi tahab teha.
"Yale'i," vastas Benjamin.
Järgmisel päeval murdis lõvi ta maha.