Aivo Pihlakas

Omnia mea mecum porto

Vaatasin ühel päeval, kuidas lapsed liivakastis mängisid.
Äkitselt tuli mulle meelde, et Aafrikas elavad hüäänid, kelle lõualuud on nii tugevad, et purustavad ka kõige kõvemad kondid.
Loogika oli nii võimas, et mul läks süda pahaks ja ma otsustasin koju minna ning ajul puhata lasta.
Lugesin midagi.

 
Laps alkoholi vastu

Minu vanemad on alkohoolikud. Ühel päeval leidsin kapi tagant kolm pudelit viina ning otsustasin need kraanikausist alla kallata.
Õhtul tuli isa mu voodi juurde, vaatas veidralt tühja pilguga aknast välja ja silitas mu pead. Tundsin mingit erilist soojust, siirust ja lähedust.
Hiljem tuli minu pead silitama ka ema. Seekord tundsin ma vaid lähedust.
Mulle tuli kange õlleisu peale.

Reigo
Kanepi Keskkool 3. klass

Nipp

Mul on poeg Simm. Teda on hommikul hirmus raske äratada, et õigeks ajaks lasteaeda jõuda. Aga mul on oma nipp, kuidas seda lihtsamini teha.
Nimelt panen ma talle nina alla haisva põrandapesulapi ja poiss on kohe ärkvel.
Hilja õhtul olime mehega kodus ja äkki tuli lävele Simm, põrandakalts käes ja küsis: "Palju teil raha veel järgi on?"
Vaatasin hirmunult talle otsa.

Kaie
Võru

Jaapanlane ja neeger

Ants pani teleri pärast järjekordset seeriat kinni, tõusis ja ringutas.
Kui saaks endale kuskilt uued sõbrad... Ühe jaapanlase ja ühe neegri... Kus siis alles oleks elu! Kõik vahiksid ja kadestaksid.
Lõuna ajal rääkis ta oma murest kodustele. Isa ja ema ei öelnud selle peale midagi, aga vanaema ütles peale pisukest mõtlemist, et tal üks tuttav jaapanlane on.
"Aga ta on pime," lisas ta ja vaatas Antsule kavalalt otsa.
Ants hõõrus heameelest ja erutusest laua all käsi, aga valjusti ütles: "Ei sest ole midagi."
"Ja üks neeger on," arutas vanaema edasi, "ent too on jälle lombakas..."
Puujalaga neeger? mõtles Ants ja tundis, kuidas pükstes vaimustusest sügelema hakkas.
"Sõbrad selleks ongi, et raskustest koos üle saada," arvas ta vanaemale silma vaadates.
Vanaema pigistas pojapoja kätt. Tubli poiss, tähendas see. Nüüd ajas ta endale kummikud jalga. Ants jälgis aknast, kuidas ta kepi najal lauta kitse lüpsma komberdas.
Huvitav, millal ta uued sõbrad siia toob? sügas Ants mõttes kukalt.
"Homme..." arvas isa otsekui poja mõtteid lugedes.
Ants rahunes.

 
Õnge andmine

Mulle meeldivad hiinlaste vanasõnad.
Läksingi ükspäev Viru tänavale ühe kerjuse juurde ja andsin talle "Wickström & Tchubneri" spinningu koos landiga.
Surusin käed sügavale taskutesse. "Nooh..."
Nagu iseenesest libises pilk üles.

Arvo

 
Au ja kultuur

Istusin ühel päeval Tammsaare juures pargis. Äkki tuli tahtmine nina nuusata. Vaatasin pärast taskurätikut. Midagi kiiskas ja sätendas tatis nii kutsuvalt, et tuli tahtmine seda hamba all proovida.
Tegin seda ja ei tahtnud oma hambaid uskuda - kas tõesti kuld?!
Nägin, kuidas üks noor naine mind vastikustundega silmitses. Tõstsin pöidlad üles: Uoohh!!!
Neiu sülitas ja eemaldus kiiresti.
Kahju, et meis nii vähe kultuursust on.

Hiigor Põdder
Tallinn

Laste mängud

Klassiõhtu lähenes. Heinole tehti ülesandeks välja mõelda uusi ja huvitavaid mänge, et õhtul kõigil lõbus oleks. Ta otsustas kohe peale tunde ülesandega pihta hakata ja kutsus ka naabripoiss Hannese seltsiks. Kõigepealt võeti poest õlut, et töö kiiremini läheks.
Põhitöö tegi Heino.
"Teeks algul sellise mängu, et kõik mõtlevad välja endale nimed ja ametid... Ja siis kõik mõistatavad, et kui palju nad teenivad..."
"Kas nad on alasti?" küsis Hannes.
Heino vaikis igaks juhuks.
Ta arutles edasi. "Ja teine mäng võiks olla... peitus. Ainult selle vahega, et mängijad on..."
"Alasti!" pahvatas Hannes.
"Lapsed?!" imestas Heino ja ütles ruttu: "Ja kolmas mäng on tavaline toolimäng".
"Ja mängijad on alasti?" küsis Hannes jälle.
"Jah!" vihastas Heino, "täiesti paljad."
"Kas see liialt perversne pole?" kihistas Hannes.
Heino vaatas Hannesele otsa.

 
Oja joomine

Ühel ilusal suvehommikul sõitsin autoga turule.
Oja juures nägin, kuidas vee kohale oli kummardunud võimas hirvekuningas. Loomal olid uhked sarved ja lummav figuur. Milline graatsia! Milline looduse kroon!
Kahetsesin kibedalt, et püssi koju olin jätnud.

Ivan
Sillamäe

Putin

Olen viimasel ajal tihtipeale mõelnud sellele, kui tore oleks, kui mu meheks oleks Putin. Ta ei jooks ja ei peksaks.
Tegelikult oleks tore aga see, kui saaks meheks hoopis Abramovitši. Tema võiks ka peksta.

Lii-Dia
Narva