Aivo Pihlakas

LOOD OLEVIKUTA

RAINI MÄLESTUSEKS

LOODAN SPONSORITELE

Kirjutan teile sellepärast, et mul on suur mure. Mulle teeb muret see, et mul tunni ajal kõht pidevalt koriseb. Samuti higistavad mul kaenlaalused ja sokke pean iga päev vahetama. Peas on mul palju kõõma ja lõua otsas on suur soolatüügas. Mida teha? Aidake!

Evelin, Kiviõli Keskkooli 6.a.kl

VANAISA JUURES

Igal suvel käin maal vanaisa juures. Ta õpetab mulle igasuguseid asju. Oskan juba hobust rakendada, viiske punuda, puust lusikaid voolida ja hobusega künda. Vanaema õpetas mind villa kraasima, ja silku soolama. Vanaisa räägib, et siis saab elus ikka hakkama, kui mitu ametit käes on.

Mart Purre
Tallinna 22. Keskkool

KÜPSETAN ISE

Olen väike toiduvalmistaja. Ise söön ja ise joon ja ise pärast nõud puhtaks pesen, nagu ütleb laulusalm. otsustasin teile kirjutada, sest mõtlesin ühe hea retsepti välja, kuidas ise pärmi teha, sest pärmi on poest vähe saada. Tuleb võtta jahu, veidi vett, suhkrut, 1 muna ja näpuotsaga soola. Hästi läbi segada. Lõpuks lisada veel natuke pärmi. Paraku. Muidu ootan kevadet.

Anneli Lepamets, Keila

MISS ESTONIA 92

Üksvahe läksin õue, sest oli ilus ilm. Kõik tööd olid juba tehtud, seepärast ei leidnudki ma endale kohe tegevust. Mõne aja pärast tuli mulle hea mõte: kaevata õuele sügav kraav, et vesi hästi ära jookseks, kui kraav vett täis on. Kaevasin kuni õhtuni. Vahepeal sõin, puhkasin ja vastasin küsimustele.

Henry Kask, Viljandi 1. Keskkool

VOMBAT

Olen alati endale koera tahtnud. Aga ükspäev mõtlesin, et tahan vombatit. Mõeldud - tehtud. Ükspäev ütlesingi vanaemale, et tahan endale vombatit. "Mis?" küsis vanaema. "Vombatit, vombatit," seletasin talle rahulikult. "Messe?" küsis jälle vanaema. Kuradi kurat, ma ütlen küll. "Vombat! Vombatit tahan," ütlesin jälle. "Mes?...Mis?" No ma ei tea.

Siim, Põltsamaa Kk.

SÕPRA TUNNED HÄDAS

Ühel päeval selgus, et karu oli ühe meie klassi poisi surnuks purenud. Kogusime kogu klassi käest raha, et lehte surmakuulutus panna.

Mart, Kolga-Jaani IIc klass

3X3=5

Ei ole. 5 on ainult siis 5, kui ma ei spikerda. Kui ma spikerdan, siis 5=0. Miks ma ei spikerda? Ei taha. Kui ma spikerdan, siis 5=0. Minu teadmised=0. Ükskord, kui spikerdasin ja sain 5, tundsin, et see 5 pole 5. Minu teadmised ei ole 5. Ükskord ma ei spikerdanud ja sain 3. Tundsin, et see 3=5. Aga 3=3 ju?

Terje Pennal, 6. kl.

KUKEKAD

Ükspäev ostsin poest "kukekad". Kohe õhtul hakkasin suuski tõrvama ja määrima, sest tahtsin hommikul kohe suusatama minna. Vanaema küll natuke porises, aga noh. Hommikul tõusin varakult ja läksin kohe välja. Kui ma suuski jalga hakkasin panema, märkasin äkki, et "kukekaid" polegi peal. Isa ja vanaema naersid nii, et mul hakkas kõht valutama. Kuradi kukekad.

Veiko Roobas, Tartu 22. Kk.,7.kl.

TEGIME HEINATÖÖD

Ühel päeval sadas väga kõvasti vihma. Äkitselt nägime aknast, kuidas isa väljas heina niidab. Otsustasin sööma minna, aga ema käsutas mu kiirabi järele. Õues kohtasin Suurt ja Väikest Peetrit. Mis mesilased? Mis kell? küsisid nad. Hakkasime mängima ja mängisime hilisööni. Lõpuks tegime isaga heinakuhja sisse onni. Ärkasime alles kiirabiautos.

Sandra Heidova, 4.d

SUUSATAMAS

Ühel ilusal talvepäeval otsustasime klassiga suusatama minna. Meiega ühes tuli ka õpetaja. Suusatasime hea tüki maad, siis otsustasime mäest alla laskma hakata. Alanurme mäelt saab hea pika sõidu otse jäätunud järvele. Sahistasime kuni õhtuni. Lugesime murdunud suusad üle: saime kaheksa suuska. Priit, Marko ja õpetaja olid murdnud jalaluud. Õpetaja peale selle veel rang- ja abaluu. Koju jõudsime alles hilisõhtul. Oli tore päev.

Veiko, Tõrva kk. 4. kl.

MÄEL. MÄEL.

"Rada vabaks - muidu sõidan suure hooga otsa ja võib jalaluud murda, aga praegu on haiglas lebamine lausa piin, sest päike on juba soe ja lumi sillerdab ja jalaluud kasvavad peaaegu 3 kuud kinni... kui kasvavad..." Kostis mäenõlvalt kohkunud hääl. Kuid juba enne lause lõppu tegi hüüdja kukerpalli.
Ma ei osanud sellisest asjast midagi arvata.

Jaanus

VAHETUNNIINTERVJUU

Vahetunnis tulevad mulle vastu Jane, Merike ja Hulda. Küsin nende käest, mida nad tahavad.
"Mina tahan süüa," ohkab Jane.
Järgmisel vahetunnil jooksevad mulle vastu Merle, Tiina ja Ene. Küsin nende käest, mida nad tahavad.
"Mina tahan, et maailmas valitseks rahu!" hüüab Tiina ja naerdes tormavad nad edasi.
Pärast seda tahtsid veel kolm poissi süüa ja üks poiss ning kolm tüdrukut, et maailmas valitseks rahu. Noh?

Virve Mets, Lallilt

KOON JA HEEGELDAN. SÜLITAN KÕIGELE.

Õppisin juba 7-aastaselt kuduma ja 8-aastaselt ka heegeldama. Kõigepealt kudusin endale käpikud. Need tulid väga inetud välja ja ma mõtlesin, et viskan kõik nurka, aga ema lohutas mind ja ütles, et iga algus on raske. Siis heegeldasin endale salli. See tuli hoopis paremini välja ja ma müüsin selle oma sõbratarile. Sain selle eest 10 rbl. Järgmisena kudusin villased sokid. Need olid nii ilusad, et ei tahtnudki neid ära müüa, aga Tiina pakkus mulle nende eest tervelt 20 rbl. ja otsustasin siiski ära müüa. Pärast kuulsin, et Tiina oli sokid ära müünud 30 rbl. Nii.

Sirje, Valtu 8-kl.kool, 6 kl.

RAHVAMÄNGE

"KARPOV ÜTLES"

Võistkonnad jagunevad võistkondadeks. Võistkonnad hakkavad üksteisele solvanguid ütlema. Selle peale küsib teine võistkond: "Kes ütles?" Solvaja võistkond ütleb: "Karpov ütles!" Teine võistkond rahuneb ja mäng jätkub.

"VÄLGUJALG"

Mängijad määravad kindlaks distantsi. Kes distantsi kõige kiiremini läbib, on "välgujalg". Lihtne.

"PUURAIDUR"

Mängijate hulgast valitakse "puuraidur". Teised on "puud"."Puuraidur" liigub kordamööda "puude" juurde ja ütleb iga juures salmi "Silm on sirkel, nina vinkel, sihkat sahkat kirvesilm." Selle peale ütleb "puu" mõne mõistatuse. Kui puuraidur ära ei arva, jookseb "puu" minema ja "puuraidur" peab ta kinni püüdma. Juhul, kui mõistatus kergeks osutub, raiub "puuraidur" "puu" maha. Võitjaks peab alati jääma "puuraidur", vastasel juhul korratakse mängu.

"MEREMEES"

Osalejad jagunevad kahte võistkonda. Mõlemad võistkonnad hakkavad üksteist taga ajama. Kes teise kinni püüab, saab vastasmeeskonnast ühe liikme juurde ja mäng jätkub. Võitja on "meremees".

HAMLET

Ühel päeval tegime ratastega võidusõitu. Hannes oli mängult "Ferrari" meeskonnas, mina ja Lembit "McLarenid". Hannese vend Hamlet oli mehhaanik. Peale kolme ringi juhtis "McLaren" "Ferrari" ees. Ees seisis kummide vahetus. Võtsime stopperiga aega. Kõigepealt ütles Hamlet, et tal "McLareni" jaoks üldse kumme pole. Lõpuks tõi need laost välja ja vahetas ära poole tunniga. Lõpuks vahetas ta "Ferrari" kummid ära 5,87 sekundiga.
Ära kasvõi mine toast välja!

Jaak Lepp, Tabasalu Põhikool

MEELDIV. ILUS. KASULIK.

Võin öelda, et just need sõnad iseloomustavad kõige paremini rahvatantsu.
See juhtus viiendas klassis. Ühel päeval kutsus õpetaja meid rahvatantsima. Mõtlesin, et noh, pohhui. Aga kedagi. Varsti hakkasin ka ise tantsimas käima. Nüüd on päris mõnus, lihased surisevad peale tantsu, ise olen mõnusalt higine. Käin peale iga trenni duši all. Viimasel ajal olen hakanud ka puhast pesu kaasa võtma. Peale dušši panen puhta pesu selga ja hea tunne on siis. Higise särgi ja mustad sokid panen kilekotti ja viin koju.
Kui hästi läheb, siis saan suvel tantsupeole.

Karl Tamm, Valga 4. Keskkool