Noorte hääl

Hommikul tööle minnes lähen ikka Tallinna Kaubamaja juurest mööda.
Ühel päeval seisis seal väike poisike ja lõi kõigest väest trummi. Jäin tema ette seisma.
Ta näitas lõuaga enda ees seisva karbi poole. Kummardusin ja koukisin karbi põhjast mõnede müntide alt koltunud ajalehe.
See oli vana 1975. aasta “Noorte Hääl”.
Aga mida ta sellega öelda tahtis? Mis oli kõige selle mõte?
 

Sõbrannad-sõbratarid

Iris on juut.
Irisel on sõbratar Juta Herkel. Nad on sõbratarid olnud juba esimesest klassist peale.
Teised lapsed suhtuvad Irisesse kuidagi isemoodi. Tihtipeale kiusame teda täiesti põhjuseta.
Irisel on niimoodi väga raske. On hea, et tal on sõbratar Juta Herkel, kes teda raskel hetkel hea sõnaga julgustab ja aitab.

Pille Kaasik
7. a klass

Kolm allikat ja kolm komponenti

Kell helises ja õpilased valgusid sumisedes klassi. Poole tunni pärast tuli ka õpetaja, Vaike Safonova. Mõne aja pärast jäi klassis vaikseks ja maad võttis asjalik töössesuhtumine.
Vaike Safonova kustutas sigareti ja tõusis.
"Täna oli teil kodus marksismi-leninismi kolm komponenti ja kolm ...Kolm allikat ja komponenti. Nii. Kes tahab vastata?"
Keegi ei tahtnud.
"Ants, tule õige sina," vedas õpetaja sõrmega Antsu püsti. Ants tõusis ja läks klassi ette.
Ants mõtles.
"Marksismi-leninismi kolm allikat on minu meelest revolutsioon, oportunism ja sionism."
"Jaah?" imestas õpetaja. "Ja kolm komponenti?"
Ants raputas pead.
"Kes teab kolme komponenti?" küsis õpetaja klassilt. Kerkisid üksikud käed. "Ütle sina, Vahur."
"Need on teaduslik kommunism, partei ajalugu ja ühiskonnaõpetus," vastas Vahur.
Vaike Safonova naeratas ja koputas sõrmega meelekohale.
"Ei ole päris nii, Vahur," ja surus poisi hellalt istuma.
Õpetaja süütas uue sigareti, jalutas veidi ringi ja läks siis akna juurde. Niiviisi, seljaga laste poole aknast välja vaadates, hakkas ta vaikselt rääkima.
"See oli ammu, eelmisel sajandil, kui tõusid üles Sileesia ja Lyoni kangrud. See oli..."
Teda katkestas kellahelin. Õpetaja tõmbas hinge.
"No ma ei tea..."
Tund oli lõppenud.

1979

Sõidan rongiga

Sõidan iga päev rongiga.
Vaatasin ükspäev nagu tavaliselt vaguniaknast välja.
Äkki hakkasin end istmel kõigutama ja rütmiliselt lugema:

“Eestimaa, Eestimaa,
küll oled ilus sa.
Eestimaa, mu isamaa,
kus oled sa.
Sünnimaa...”

Nägin silmanurgast, et piletikontrolör on mööda läinud ja jäin vait.
Vaatasin aknast välja...

Helmut
Orava

Eurolaul

Vaatasin eurolaulu võistlust ja mind tabas haigushoog, kui selgus võitja.
Kas tõesti ei ole Eestil enam oma lauljaid, et neid ka väljast tooma peab?
Mulle meeldis kõige rohkem “Cat Story”.
Hea, lihtne laul, millest kõik aru saavad, kel vaja.

Vallo Engelberg
Muuga

Küünlapäev

Tulin ühel päeval koolist koju.
Isa istus käsipõsakil köögilaua ääres ja vaatas aknast välja.
Küsisin, miks ema päeva ajal magab. Isa osutas seinal rippuvale kalendrile.
Ema lebas ristseliti voodis ja norises. Suust tuli tal alkoholilõhna.
“Ema, miks sa jood?!” pärisin pisarsilmi.
Ema avas aeglaselt silmad.
“Mul läksid kuupäevad sassi, poja,” sosistas ema. “Anna mulle andeks.”

Mihkel
Koigi Algkool

Õpime kogemustest

Ühel päeval otsustasime igapäevase töö sisustada veidi mitmekesisemalt.
Ostsime lisaks õllele veel Napoleoni konjakit, Vichy Classicut ja Bacardi rummi.
Kõige lõpuks luges Gennadi veel oma luuletusi.
Järgmisel hommikul valutasid kõigil meeletult pead ja me keelasime Gennadil edaspidi oma luuletusi lugeda.

Tiit Koppelmann
Jõgeva

Olen naaskel

Ükspäev läksin varem koju kui muidu.
Ema imestas ja ütles, et ma olen justkui naaskel.

Aleksei Fomitšev
Nigula Põhikool, 2. klass

Olen drjaba

Ükspäev läksin varem koju kui muidu.
Ema imestas ja ütles, et ma olen justkui drjaba.

Aleksei Fomitšev
Nigula Põhikool, 2. klass
(honorar Hansapanka)

 
Klassikaaslased

Paljudest minu klassikaaslastest on tänaseks miljonärid saanud. Tuleme igal aastal kokku, et jälle meenutada, kuidas neid kooliajal sai piinatud ja narritud.

Madis-Reinhold Trump
Jõelähtme Keskkooli 7. lend

Narkomaanid

Oleme sõpradega kõik narkomaanid.
Ühel päeval otsustasime poistega korraldada väikese spordipäeva.
Selgus, et nii 100 meetri jooksu, kettaheite kui ka kaugushüppe võitis Riho-Jaan.
Kuna teistelegi osavõtjatele tundus selline edu kahtlane, otsustasime talle teha dopingutesti.
Tulemus oli positiivne ja kuldmedalid võitis neil aladel teiseks jäänud sportlane.
Arvan, et spordis peaks ikka ausaks jääma ja mitte keelatud võtetega etteotsa pürgima.

Kalev
Tallinn

Edmundo

II vaatus

Tegevuskoht: Jäneda kiirabihaigla
Tegelased:
    Edmundo - perearst
    Maria - Edmundo õde, külaline
    Leida - II sanitar
    Heino - anestesioloog
    Daniel - kirurg

Laval on tavaline rajoonikeskuse haiglatuba. Publik ohkab kergendatult. Laua taga istub Edmundo ja teeb tööd. Äkki kõlab koputus uksele.
EDMUNDO (tõstab pea): "Kes seal on?"
MARIA (ukse tagant): "Mina. Maria."
Publik ohkab jälle ja paljud sulevad silmad. Kohe teevad nad aga need uuesti lahti, sest tuppa astub silmipimestavalt kaunis naine.
EDMUNDO: "Maria?! Mis juhtus? Kas kodus on midagi halvasti?"
MARIA (rahustab): "Oh ei. Külas on kõik korras. Tulin lihtsalt vaatama, kuidas sul siin läheb. Kaugel kodumaast ja... oma rahvast."
EDMUNDO: "Pole viga. Mind on hakatud juba omaks võtma. Algul oli veidi raske, aga nüüd on juba hoopis kergem." Suleb unistavalt silmad. "Vahetevahel ikka mõtlen, kuidas vanasti sai külas poistega šaleh opjokk'i* mängitud... Tahh...tahh..." Mõmiseb segaselt.
Vaatajad vaatavad üksteisele otsa.
MARIA: "Süüa saad ikka korralikult?"
EDMUNDO: "Jaa. Kas tead, ma panin endale maha porgandeid ja herneid. Need andsid tänavu korralikku saaki. Nii et nälga ma ei tunne."
Korraga vaatab ukse vahelt sisse Leida.
LEIDA (rahulikult): "Edmundo, mine persse." Ja suleb ukse.
Publik jääb vait.

Korraga langeb eesriie.