Värske sai, näpitsad, põrandavaip ja mingi hädapärane kallerdis.
Mida muud on inimesel veel eluks vaja?!
Elu keeb
Vaatasin ühel õhtul televiisorist Teletupsude saadet.
Ei olnud üldse nii tobe, nagu juttude põhjal arvata võis.
Panin tupsudele natuke teistmoodi nimed – Soomre, Lepik, Ivar ja Käru – on veidike normaalsemad.
Vaatasin veidi aega ümberringi.
Tuli tahtmine komisjon moodustada.
Arvu
Toompea
Tere, kool!
Sel aastal läheb naabrite väike Jaanus esimesse klassi.
Sain ükspäev mahti küsida, kas tal on ka hea meel kooli minna.
“Kunagi tuleb niikuinii kärvata,” vastas ta.
Ma ei osanud sellise jutu peale esiti midagi kosta
“Tere, talv,” ütlesin hiljem, kui Jaanus oli ära läinud.
Juhan
Kalamaja
Soomlane
Heino seisis reisisadamas ja ootas laevalt maha tulevaid inimesi. Sealt pidi tulema ka Veli-Pekka, kellega ta interneti kaudu oli tuttavaks saanud. Heinol oli uhke tunne, et ka temal oli nüüd oma tuttav soomlane.
Viimaks kohtunud, selgus vestluse käigus, et Veli-Pekka on tumm.
Heino haaras kätega peast kinni.
Tumm!? Mida teha tumma soomlasega?!
Heino oli tahtnud endale auto osta, aga nüüd pidi selle mõtte küll maha matma.
Ta küsis soomlaselt märkide keeles, et mida too endast üldse mõtleb. Aru saanud, et küsimus võib teist solvata, parandas ta end: mis plaanid tal siin on?
Veli-Pekka näitas, et teda huvitab MIE.
Heino pööritas silmi - aja nüüd tummaga asju!
Ta otsustas Veli-Pekkale vanalinna näidata.
Raekoja juures tegi Veli-Pekka imelikku häält.
Benji-hüpe
Sel suvel proovisin esimest korda benji-hüpet teha.
Kahjuks mul langevari ei avanenud ja pidin tänama õnne, et olin otsustanud benjit hüpata.
Ando
Pühajärve
Lillede müümise lõpetamine
Olen juba vene ajast saadik Viru tänaval lilli müünud.
Mulle on juba armsaks muutunud päevast päeva korduv kahekõne klientidega:
"Palun mulle üks kena kimp."
"Kimp mida?"
"Lilli."
"Mh?"
Olen proovinud lillede müümist ka pojale õpetada, kuid Vellol ei ole olnud piisavalt viisakust. Tema püüab ikka kõik küsimused relvaga lahendada.
Aado
Saku
Kivid ja leib
Ühel päeval jalutasin nagu tavaliselt mööda Raekoja platsi.
Ootamatult silmasin enda ees põlvepikkust poisikest, kes haamri ja meisliga munakive tagus.
"Mida sina küll siit otsid?!" imestasin heatahtlikult.
"Leiba," vastas laps higi pühkides.
On tore, et lapsed maast-madalast tööd tehes hakkavad mõistma, kui raskelt leib inimestele kätte tuleb.
Vootele
Jaanitule tutvus
Sel suvel oli Iigor jaanitulel oma kodukohas.
Õhtul otsustas ta korraks lipsusõlme lõdvaks lasta ja tunda ennast jälle kord lapsena ning juua end korralikult täis.
Õhtu edenedes hakati lõket süütama.
Materjali oli varutud korralikult.
Õhtujuht kutsus rahvast ümber lõkke ja käskis kõigil üksteisel käest kinni võtta.
"Sütti, sütti, hing!" käskis ta kooris hüüda.
Iigor tundis end ebamugavalt. Tema kõrvale oli sattunud keegi tundmatu mees, kes nüüd nutma hakkas.
"Mis hing?" nuuksus ta. "Kelle hing?"
Iigor ohkas.
"No õhtujuht on purjus noh," seletas ta. "No üks kord aastas ju ikka juhtub..."
Võõras hoidis tal ikka veel käest kinni.
"Aga kas me ikka süüa saame?" küsis ta pisarsilmi.
Iigor kehitas õlgu.
"Ju vist."
Ratta peal
Ostsin endale eelmisel nädalal uue jalgratta.
Müüja ütles, et see on väga ekstreemne mudel, kuna pudelihoidjasse saab vajadusel ka revolvri paigaldada.
Läksin sellest väga kihevile ja otsustasin kohe sõita proovida. Ekstreemses olukorras aga jalg libises pedaalil ja ma vajusin munepidi otse raamile.
Röökisin nagu ratta peal.
Heidi
Rakvere