Mäletan, kuidas vanaema ikka meid lapsi hoiatas, et kõike võib elus teha, aga mesilase viha tuleb karta.
Mõtlesime alati, et ta räägib midagi täpsemalt, aga juba oli ta jõudnud raamatusse süveneda.
Rollerimaania
Ühel ilusal sügispäeval läksime metsa pohli korjama.
Kõigil olid kaasas korvikesed. Antsu tädil oli kaasas ka väike roller.
Kõik naersid, kui ta oma rolleriga metsas kändude taga ukerdas.
Õhtul olid kõigil korvid pohli täis.
Ainult Antsu tädil oli korvis Eesti Päevalehe sisse mässitud väike alasti laps.
Nüüd ei naernud enam keegi Antsu tädi ja tema rolleri üle.
Mihkel
Väike-Maarja
Une-karussell
Veikole meeldis väga karusselliga sõita.
Ühel päeval otsustas ta nende tänava nurgale üles seatud atraktsioonil veidi sõitu teha.
Lunastanud pileti, istus ta ühe sinise hobuse selga. Kõlas vile ja karussell hakkas liikuma.
Otse Veiko kõrvale oli rattale hoogu andma sattunud rohelises jopes poiss.
Veikol oli veidi piinlik kõrvalt vaadata, kuidas teine raskelt jooksis ja kiiruse suurenedes hingeldama ning higi pühkima hakkas.
"Mis su nimi on?" küsis ta lõpuks rusutult.
"Tamaara," vastas hooandja.
Veiko meelest oli vastus igati loogiline.
Hobune kõikus üles-alla.
"Kas te seda atribuuti kuidagi automatiseerida ei tahaks?" päris Veiko edasi.
Hoog oli nüüd juba päris kiire ja seepärast pidi Tamaara vastamiseks hoolega õiget momenti tabama.
"Miks ei taha!?" pahvatas ta. "Muidugi tahame! Mul on vaja veel ainult ühte transistorit," vastas tüdruk.
"Transistorit?" imestas Veiko. "Mis see veel on?"
"See on midagi kondeka ja takisti vahepealset," selgitas Tamaara.
Veikol hakkasid juuksed peas lehvima.
"See on siis vist küll väga hea,"arvas ta. "Saate rohkem puhkust ja..."
"Ja mina hakkan õppima!" katkestas Tamaara teda innustunult.
"Õige," ütles Veiko.
Karussell peatus.
Veiko pea käis ringi.
Linnud
Olen vana müügimees.
Käin tihtilugu metsas jalutamas, et looduselt nõu küsida, kuidas paremini müüa.
Togisin kinganinaga tühjakspigistatud hambapastatuube, mida iga põõsa all vedeles.
Vaatasin oksal istuvaid kollase nokaga linde ja äkki tuligi mul hea mõte.
Hõõrusin peopesasid vastamisi.
Peep
Colgate Trading Eesti OÜ
Limbo
Käisin ühel sünnipäeval, kus meile õpetati uut mängu - limbot.
Mul oli hea meel, sest ma tulin võitjaks.
Mudisin rahulolevalt veidi haiget saanud rusikaid.
Kalle
Kärbes. Kärbsed
Veiko otsustas minna jõusaali, et oma füüsilist vormi veidi kohendada.
Ta oli endale ostnud selleks otstarbeks ka uued dressid ja ta lasi kõigepealt oma silmadel nende peal puhata.
Ta valis endale parajasti sobivat jõudu arendavat instrumenti, kui äkitselt ilmus tema kõrvale kõhetu valgetes aluspükstes noormees.
"Iigor!" tutvustas too end.
Nad surusid teineteisel kätt.
Veiko ei küsinud tema käest mitte midagi.
Ometi hakkas Iigor rääkima.
"Saan tugevaks ja hakkan ema aitama," kõneles ta.
Äkki lendas tema põse peale kärbes. Iigor püüdis teda ära lükata, aga kärbes isegi ei liigahtanud. Lõpuks sittus ta Iigori nina peale ja lendas ära.
Iigor hõõrus sita põse peal laiali. Tema silmist voolasid pisarad ja lõpuks jättis tema nägu väga ebameeldiva mulje.
Nende poole lendas paar kärbest ja Iigor jooksis kabuhirmus ära.
Veiko harjutas veidi hantlitega.
Ta vaatas ennast peeglist. Talle tundus, et lihased olidki natuke suuremaks muutunud. Aga hakkaks äkki tõepoolest ema aitama?
Ta istus seina äärde jalgu puhkama.
Ta kergitas ühte tekki, mis oli veidi lohakalt maha visatud. Talle vaatasid vastu kaks hirmunud silma. See oli Iigor.
Ta oli endale villase mütsi pähe tõmmanud.
Veiko meelest nägi ta välja nagu napakas. Seda ütlema ta teisele siiski ei hakanud.
Ta vaatas Iigorile otsa.
Talle tundus, et millessegi on vaja siin maailmas siiski ka uskuda.
Saadan sõnumeid
Mulle meeldib, kuidas tänapäeva noored üksteisele SMS-e saadavad.
Kuna mul endal mobiiltelefoni pole, otsustasin oma sõnumi lehes avaldada.
Dikteerisin kuulutuste vastuvõtjale: "Jahu parima hinnaga. Helista ja küsi järele!"
"Ja mis rubriiki see läheb?" küsis vastuvõtja.
"Ma ei teagi nagu... MUU?"
Harald
Nasva
Nice day
Jäin ühel päeval ühe kerjuse ette seisma.
Vaatasin teda kaastundlikult ja õhkasin sügavmõtteliselt: "C'est la vie... C'est la vie..."
"Panta rhei," pomises ta ennast sügades.
Imestasin, et isegi välismaalased tulevad siia kerjama.
"Have a nice day!" soovisin talle.
Kalle
Computer Systems
Poiss ja korv
Veiko katsus palli.
Ta laskis palli lahti. Pall kukkus algul maha ja põrkas sealt otse tagasi Veikole kätte.
Veikole meeldis mõte tulla peale tööd spordisaali korvpalli mängima. Saab kõik päeval kogunenud töised mõtted platsil rassides maha raputada.
Ta viskas veel korra palli maha ja püüdis uuesti kinni.
Äkki valgus laubalt higitilk otse ta silma. Ta ei näinud enam hästi. Ta pühkis käeseljaga silmi.
Nüüd sai ta aru, miks kõigil teistel mängijatel olid villased mütsid peas.
Ta lõi palli hästi tugevasti vastu maad. Pall põrkas tagasi kõrgele üle ta pea.
Veiko vaatas ringi.
Kõik on uus
Hakkasime sõpradega mängima uut mängu - vene ruletti.
Olen saanud endale väga palju uusi sõpru.
Heino
Tünn
Vaatan iga päev televiisorit.
Tulin äkki omapärasele mõttele, et võiks Kadrioru staadioni kohale riputada ühe tünni.
Rääkisin sellest mõttest ka oma tuttavatele.
Kõik imestasid, et mille jaoks.
Ainult Iigor küsis, et kuidas seda teha.
Ütlesin talle, et see on huvitav küsimus.
Tõnu-Märt
Raamatukogus II
Olen avastanud enda jaoks raamatukogu.
Seal on väga lihtne raha pommida, sest seal käivad sellised inimesed, kes vastu ei julge hakata.
Eriti hea koht varitsemiseks on XVII sajandi Madalmaade kirjanike kartoteegi juures.
Kui mul on mõni vaba hetk, siis on mul kombeks unistada.
Ostsin endale ka prillid.
Tõnis
Tallinna 39. Keskkool
Päevikupidaja
Otsustasin hakata päevikut pidama, sest see arendab analüüsioskust ja paneb üldse mõtlema.
Juba mõne päeva pärast olin sunnitud päevikupidaja joomise pärast lahti laskma.
Jõudsin natuke ka mõelda.
Hillar
Käin trennis
Käin juba mõnda aega poksitrennis.
Olen viimasel ajal tähele pannud, et naabrite koer on mind teretama hakanud.
Olev
Lasnamäe
Õunapuud
Õhtuti jalutan ma alati aeglaselt koju.
Lähen mööda ka sellest majast, kus elab Mart Laar.
Ühel soojal õhtul olid majal aknad pärani ja ma kuulsin, kuidas toas lauldi:
"Ma tahaksin koo-dus olla, kui õunapuud pais-ta-vad ja neende roosakad õi-ed su ju-u-u-kseid paistavad..."
Mulle tuli nutt kurku.
Karli