Lilled isale

Ühel hommikul andis isa mulle hästi suure kimbu helepunaseid roose.
Läksime kahekesi kikivarvul vanaisa toa ukse taha.
Paotasime ettevaatlikult ust ja läksime tuppa, kus vanaisa norinal magas.
Vanaisa voodi juures hakkas isa veidra peenikese häälega laulma:
"Sul-le kõik lil-led kin-gik-sin, isa-ke-ne..."
Oli kuulda, kuidas vanaisa vaikselt hingas.
Isa pigistas mu kätt.

 
Väike lastetükk
(väike lastetükk 1 vaatuses 1 pildis)

Tegelased:
Bullerby laps
Karlsson Katuselt

Etendus algab.
Algab muusika.
Algab LUMEHELBEKESTE TANTS.
Lava taga käivitatakse edutult mootorit. Lõhnab bensiini järele.
Suurivaevu on lendlevate lumehelveste tagant näha Bullerby last.
BULLERBY LAPS (ohkab): "Miks ma küll pean siin maailmas üksi tegema? Ja olema. Mida mul küll siin ei ole?" Istub maha ja vaatab igatsevalt lava taha. "On mul siis vennakesest vähegi? Või... õekest?"
Publik hoiab hinge kinni, et ükski sõna kaotsi ei läheks ja neid oleks võimalik omavahel seostada.
Bullerby laps istub ikka pingil. Aeg läheb.
Mõne aja pärast hakkab ta nutma.
BULLERBY LAPS: "Miks küll ma siin üksi teen?"
Pisarad voolavad üle ta määrdunud põskede. Publikul on piinlik teda vaadata.
Keegi viskab Bullerby last mingi tömbi esemega ja see tabab teda hella kohta.
BULLERBY LAPS (oiatab): "Kas mul siis koera poegagi ei saa hoida?"
Eesriie lastakse millegipärast alla.

 
Otsisime sõnajalaõit

Ühel hommikul läksime koos sõpradega metsa sõnajalaõit otsima.
Otsisime tükk aega ja nälg tükkis lõpuks kallale.
Harutasime oma võileivad paberist välja ja veidi aega kostis põõsaste vahelt ainult vaikset nohinat.
"Kas kellelgi juustuvõileiba ka on?"
Kõik otsisid tükk aega.

Heikki ja Ago

Bahama

Istusin ükspäev pargis pingil.
Tahtmatult juhtusin hoolega kuulama, mida teised istujad omavahel räägivad.
Üks mees ütles vaikselt teisele: "Bahamal muutusid seadused ja seetõttu 30. juuniks korrastamata firmad lõpetatakse."
Õhtul rääkisin ka naabrinaisele sellest, mida ma päeval kuulnud olin.
Vaatasime teineteisele otsa ja ma mõistsin, et vene ajal oli elu kergem.

Tamara
Sillamäe

Kiirabi

Ühel kuumal suvepäeval tõmbas mul tänaval äkki jalad krampi.
Ehmusin hirmsasti.
Mitte keegi mulle appi ei tulnud, kõik ainult vaatasid.
Vaatasin ise ka.

Heino Leemet
Merivälja

Juku

Juku lõpetas kooli ja astus Tallinna Tehnikaülikooli automaatikateaduskonda.
"Lõpp jamale," mõtles ta.

Kooli lõpetamine

Sel kevadel lõpetas meie poeg viiendat klassi. Tunnistusel oli neli kahte ja ta jäeti suvetööle.
Olime kõik väga löödud.
Proovisime siiski head nägu teha ja sõime kogu perega uhket lõunat.
Kui kõigil oli juba kõht täis ja nad roidunult taldrikuid silmitsesid, küsisin ma, kas keegi apelsine ka tahab.
Vanaema tõstis selle peale hoiatavalt sõrme:
"Poodu majas nöörist ei räägita!"
No aga.

Ants
Lagedi

Mustlased

Jalutasin ükspäev sadama poole läbi selle metsatuka, kus mustlased pidevalt soomlasi tülitavad.
Panin käed tasku ja vilistasin muretult.
Äkki ilmus nagu puu tagant välja mustlane ja pakkus mulle müüa poolt pätsi leiba.
Täitsa mõnus.

Juhan Laas
Mere pst.

Kuu aega maal

Timiitri ja Värdi olid suvel maal. Hommikust õhtuni jätkus neil tegevust, küll käisid nad suplemas, küll hanekarjas, küll jooksid niisama metsikult ringi.
Ühel päeval, kui nad järjekordselt niisama lebasid, ütles Timiitri äkki: "Kuule, Värdi. Mulle tundub see maja seal küla servas natuke kahtlane." Pärast väikest pausi lõpetas ta jutu: "Ma arvan, et seal elavad fašistid."
"Ma arvan ka nii," ütles Värdi. "Mis teeme siis?"
"Ma arvan, et tuleb miilitsasse teatada," pahvatas Timiitri ja lõi plaksti! Värdile vastu kintsu.
Poisid jooksid lõbusalt naerdes küla poole. Äkitselt astus Timiitri kogemata ühe hane peale, lükkas Värdi põõsastesse ja hüppas ise järele.
"Fašistid!" kähistas ta meeletult.
Värdi naeris. "Vahvalt tegid! Kus õppisid?" ja tõusis põlvi puhtaks rapsides püsti. Ka Timiitri tõusis.
Sõbrad läksid edasi. Ühe väikese poe juures tegi Värdi ettepaneku kommi osta.
"Ära mine!" kahvatas Timiitri, "seal on fašistid sees!"
Ent Värdi oli juba poodi sisenenud. Veidi aja pärast väljus ta assortiikarbiga. Timiitri käis ja ostis veel piimapudeli, pool pätsi leiba, vorsti ja tangaineid.
Sõbrad istusid trepile einetama.
"Nüüd tuleb kõik hästi läbi arutada," rääkis Timiitri täis suuga. "Tuleb kuskilt automaat hankida," otsustas ta uut leivakääru lõigates.
Värdi sõi vaikides, vaatas vahetevahel sõbrale otsa ja raputas nende ümber kogunenud hanedele leivapuru.
Ta lõpetas söömise. "Olgu! Ma lähen nüüd. Ma pean vanaemal aitama hanesid karjatada." Juba eemalt hõikas ta: "Kui midagi uut on, siis teata mulle ka."
Timiitri lõpetas samuti söömise. Ta ringutas ja vaatas ümberringi siblivaid hanesid. Äkitselt märkas ta teele ilmunud fašiste.
"Lööge mind minupoolest kasvõi maha, aga teile ma midagi ei ütle," ütles ta endamisi ja hiilis varjulisi aedu pidi koju.

Kartulid

Ema kutsus Antsu endale kööki appi.
Kõigepealt oli tarvis kartuleid koorida.
Ants sidus endale põlle ette nagu päris kokk. Ta vaatas end peeglist ja naeris tahtmatult.
Ants kooris ära kolm kartulit.
"Ema," sirutas ta selga, "kas see on õige, et mehed on paremad kokad kui naised?"
Ema naeratas ja pühkis jahuste kätega ettevaatlikult laubalt higi.
"Jaa."
Ants võttis ette uue kartuli.
Natuke aega kooris ta süvenenult. Siis vaatas ta uuesti üles.
"Ema, kas ma suureks saades saan ka tugevaks?"
"Ma usun küll," arvas ema. Jahu sisse kukkusid mõned higitilgad, jättes endast järele sügavad augud, justnagu oleks mesilased endale sinna pesa teinud.
Ants lõpetas juba viienda kartuli koorimise. Ta sirutas jälle selga ja pühkis käeseljaga ka higi.
"Aga kas ma praegu olen tugevam kui sina?"
"Kindlasti oled," ohkas ema.
Ants vaatas end peeglist.

Minu elu

Koolis antakse meil iga päev väga palju õppida.
Keerulised valemid, aastaarvud ja teoreemid ei taha enam meeleski püsida.
Ühel päeval mõtlesin Lenin, aga ütlesin hoopis partei.

Teet Koorberg
Tõstamaa Keskkool

Jaanipäev

Sel aastal oli meil suur jaanituli.
Pidu oli väga tore. Terve õhtu me tantsisime, hüppasime üle lõkke ja tegime muid jaaniõhtul vajalikke tükke.
Hilja õhtul õnnestus mul minna parematele jahimaadele. Lasin seal maha kolm jaaniussi.

Kaarel Einpere
Antsla

Ja päike tõuseb...

Galina Habakuk
Tallinn, Keldrimäe, rajoon