Ühel päeval juhtusin lugema Karl Marxi Kapitali.
Kirjutasin mitmed meeldima hakanud kohad endale märkmikusse ümber.
Õhtul ei jäänud ma kuidagi magama. Vähkresin ja vähkresin...
Lõpuks tõusin üles ja tõmbasin joonlauaga veel mõnele kohale jooned alla.
Joonisin kuni hommikuni.
Sonja
Õhtuti meeldis Tõnule koos emaga laua taga istuda ja juttu puhuda. Igasugustest asjadest.
Nagu seegi kord. Peale õhtueinet lükati sööginõud koomale ja alustati vestlust.
"Tead, ema," ütles Tõnu unistavalt, "ma olen vist armunud."
Ta kallistas ema tugevasti-tugevasti. "Ja ma olen nii õnnelik!"
Ema naeratas.
"Ja mis te lapsele nimeks panete?" küsis ta.
"Ma ei teagi," jäi Tõnu mõttesse. "Vahur?"
"Vahur?"
Ema tõi kapist viinapudeli. Tõnu teadis, et seda tegi ema ikka siis, kui plaanis oli pikem ja tõsisem jutuajamine.
Ema süütas sigareti.
"Mis sa arvad sellisest nimest nagu..." Ta vaatas kõrvale. "...Sonja?"
Tõnu neelatas.
"Ma tahan magama minna, ema," palus ta.
Karjapoiss
Ühel soojal suvepäeval olin parajasti Viru tänaval ja vaatasin poeakendest sisse.
Korraga avati kusagil üleval valju klirinaga aken.
"Hunt! Hunt!" karjus üks poiss ärevalt. "Hunt on karjas!"
Ja inimesed tõmbasid pead õlgade vahele ja kiirustasid edasi. Heitsid ainult ehmunud pilke ümberringi.
Vaatasin prügikasti tagant imestunult seda pealt. Kuhu küll linnainimesed omadega jõudnud on?! Mitte keegi hädalisele appi ei lähe!?
Meil maal küll nii ei ole. Kohe minnakse appi... No ja alles hiljem siis.
Heino
Urvaste
Poisid ja tüdrukud
Sellest aastast on meil kavas seksuaalkasvatuse tunnid.
Esimese tunni eel kiheles terve klass erutatult.
Tund oli väga põnev ja seda kuulati väga erutatult.
Tunnis saime teada, et Maie ja Signe ootavad last. Õpetaja käskis neile õnne soovida.
Ootamatult selgus, et meie klassi Janel on hoopis tüdruk.
Vahur, 6. klass
Haapsalu 2. Keskkool
Vangis ja pargis
Ühel päeval kohtus Veiko pargis Heinoga. Nad ostsid paar pudelit õlut ja istusid pargipingile juttu ajama.
"Millega sa vahepeal siis tegelenud oled?" küsis Veiko ja tõstis kohe pudeli igaks juhuks suule.
"Kuule, alles paar päeva tagasi sain vangist välja."
"Ohoh?"
Veiko kummutas uuesti pudelit.
"Jah, tervelt kuus aastat istusin," rääkis Heino nüüd ilma küsimata.
"Mille eest siis?" tõmbas Veiko vahepeal hinge.
"Ühe inimese tapsin ära."
"Oh sa poiss!"
Veiko kogus mõtteid.
"No ja... ja mis sa siis... nüüd... teed?" pomises ta ja hakkas ruttu jälle jooma.
"Kuule, teen mingeid väikseid otsi," jutustas Heino. "Ega sul pole midagi pakkuda?"
"Ei..."
"Lastele näärivana teha?"
"Praegu?!"
"Jah, kuule. Lastega saan ma hästi läbi," rääkis Heino hasartselt, "eriti selliste, väikestega."
"No ma mõtlen," lubas Veiko.
Tal sai pudel tühjaks.
"No ma lähen," tõusis ta ruttu pingilt.
"Noh. Vaata siis, eks... ja ni puhha ni pera," soovis Heino naljatades.
Veiko tundis piinlikkust. Neetud blatnoinaljad...
"Hui snim," meenutas ta kõheldes.
Ta vaatas Heinole silma.
See tühjus...
See vangla...
Tiibet
Käisin eelmisel suvel Tiibetis põneval ekskursioonil.
Vaatasime, kuidas mungad elavad ja templites palvetavad. Eriti sügava mulje jätsid nende mediteerimised.
Olime neil külas mitu päeva.
Nüüd sain aru, et ainult raha teeb inimese õnnelikuks ja annab elule mingi mõtte.
Heikki
Tartu
Uudised
Olen suur raadiokuulaja.
Hommikul kuulsin raadiost, et täna juhtub minuga midagi halba ja samas võib juhtuda ka midagi head ja toredat.
Nüüd oli selge, miks ma lotopiletiga midagi ei võitnud.
Ja siis oli selge ka see, miks mulle peksa ei antud ja võidetud raha ära ei võetud.
Otsustasin hakata tähelepanelikumalt raadiot kuulama.
Mine tea mis.
Jaan Madis
Hellenurme
Pipi Pikksukk
Käin Tallinnas koolis Vasalemmast. Iga päev sõidan rongiga.
Ühel hommikul nägin Balti jaamas pingil istumas tüdrukut, kellel oli ühes jalas punane sokk ja teises must.
Kasutasin kohe juhust ja palusin talt autogrammi.
Ta kirjutas mulle paberile suurelt L j o n j a.
Mis trikid need siis on.
Kaur
Vanalinna Gümnaasium
Kevad
Kevade saabumise tunneb alati ära selle järgi, kui linnas on näha kogu aeg lühikesi seelikuid ja naised on üldse ilusamaks muutunud. Ja inimesed on kuidagi rõõmsamad...
Mulle meeldib kõige rohkem sügis, sest siis ma ei pea nii palju antidepressante võtma.
Harri
Kalamajast
Teeviit
Otsustasin peale kaheksandat klassi kutsekooli minna.
Ühel õhtul peale tunde
vahitornis külmetades ja seljal automaati kohendades mõtlesin, kas ma tegin ikka õigesti.
Juhan Kark
Lihula
Oma kodu
On varajane hommikutund. Päike pole veel tõusnud. Loodus on alles ärkamas rammestavast, sumbunud pimedusest. Oksal laulab oma esimesi hommikuviise üksik linnuke.
Olen teel Häädemeeste 2. Keskkooli 6.a klassi.
Värskelt küntud põld aurab, päike kuivatab oma kuumavate kiirtega maad... On veidi pelutav vaikus...
Kohe-kohe ärkab loodus...
Kaugemal laulab traktorist. Äsja koristatud põld ootab ju kündmist.
Seal vaatab põllumees kavalalt naeratades puu tagant välja. Pühin näolt külma higi ja naeratan talle vastu.
Seal kaob põder uhkelt oma võimast sarvekrooni kõigutades üle päikesekiirtes kollendava rukkipõllu. Viipan talle järele: head teed, armas sõber!
Head teed! Äigan käega üle silmanurgast vaevu märgatava pisara...
Varsti tõuseb päike...
Sõber
Koer on minu meelest inimese parim sõber.
Temale saab alati kõigest rääkida ja mitte kunagi ei räägi ta sulle vastu. Ja mitte kunagi ei narri ta ka sind.
Ükspäev kutsusin Reksi enda juurde ja ütlesin talle, et analüütikud ootasid Nokia mobiiltelefoniüksuse Nokia Mobile Phones marginaali (operating margin) langust esimeses kvartalis 18%-ni, aga neljandas kvartalis oli tulemus veel 21.3%. Ja veel, et Nokia Mobile Phones andis 
21.8bn grupi 30.4bn käibe juures 2000.a. 25% kasumimarginaali.
Reks liputas selle peale saba.
Ütlesin veel usalduslikult, et minu meelest on Telekomi aktsia kõvasti alla hinnatud.
Reks limpsas mul nüüd keelega üle näo.
Naersin heleda häälega.
Oh sind küll!
Sander
Trigon Capital
Emakeele päev
Emakeele päeval otsustasime oma klassis, et ei kasuta enam selliseid ingliskeelseid väljendeid nagu fuck ja shit, vaid hakkame ropendama oma emakeeles. Küll see oleks alles Kristjan Jaak Petersonile meeldinud.
Küsisime oma eesti keele ja kirjanduse õpetajalt, kuidas tema sellesse suhtub.
Õpetajal valgusid silmad vett täis.
Hando Trumm
Pädaste Keskkool
Õpetaja
Geograafiat annab meile koolis Viktor Lepp.
Tema geograafia on üldiselt raske, aga kui ta kontrolltöid teeb, siis on väga kerge spikerdada, sest töö ajal puhastab tema alati laua peal oma revolvrit.
Tulemused on muidugi mõista alati head. Ma ise küll kunagi ei spikerda, sest ma õpin alati korralikult ära.
Vello Laht
Põdrangu 3. Keskkool