Uut kodu rajades lähevad kõigepealt uude kohta isa, ema ja lehm...
Lõppude lõpuks on igaüks ise oma õnne sepp.
Kirjandimõtted
"Kes teist oskab jalgu masseerida?" küsis õpetaja ühel päeval.
Lembit oskas.
"Kõik peale Lembitu kirjutavad homseks kirjandi pealkirjaga "Mida ma teeksin, kui oskaksin jalgu masseerida."
Nüüd oskasid ka Edith, Kaupo ja Sandra midagi masseerida.
Mõtlesin pingeliselt.
Tõnn
Saaremaa PRK, üldine
Võõras metsas
Veiko otsustas metsa maasikale minna.
Ühtäkki sattus ta väikesele metsalagendikule. Seal oli nii päikeseline, et ta otsustas lagendiku ühel serval natukeseks pikali visata.
Mingil hetkel tabas ta, et ta pole siin üksi. Veidi eemal lamaski üks jänes, kelle ees murul olid värvitud munad. Aeglaselt mune silitades vältis ta igati Veiko pilke.
Veikole tundus olukord pentsikuna.
Ta tõusis ja ligines jänesele. Selgus, et tegu oli hoopis inimesega, kes päevitas.
"Kas te olete venelane?" küsis ta alustuseks, et võõristusest üle saada.
"Ei."
"Aga tahaksite olla?"
Teine mossitas vaikides.
"Aga midagi laulda?" pinnis Veiko. "Tahate?"
"Siit siit siit metsast ei tohi võtta mitte üks pirru tikk!" karjus võõras ja jooksis riideid kahmates metsa. Seal särki selga ajades viibutas ta rusikat ja kisendas: "Polundra!" ja kadus.
Veiko oli rahul.
Ta oli täna mitme kogemuse võrra rikkamaks saanud.
Sõbralikkus ja koostöötahe
Tänapäeval on kõigil toiduainetel E-ained pakendil nii väikeses kirjas, et loe või luubiga.
Ühel päeval võtsingi poodi luubi kaasa.
Kui oli luupi tarvis, siis selgus, et see oli natuke määrdunud. Valisin sobiva hetke ja kui kassiir parajasti higi pühkis, siis küsisin temalt mingit vahendit...
Või lappi.
Maimu
Tallinn, Järve
Oi... velled
Nägin ühel öösel und.
Olime võõral maal külas. Pererahvas pakkus õhtusööki, milleks olid Hella munad sibulakastmes. Sõin ja kiitsin kokka...
Limpsisin huuli ja lakkusin taldriku puhtaks.
Ärkasin selle peale ja vaatasin lakke.
Toas oli pime.
Kell tiksus.
Tõnisson
Rahulik jõulujutt
Ühel ööl ärkasin mingi krabina peale.
Nägin, et kuuse all toimetab üks päkapikk.
Tõusin ja saime temaga jutule. Selgus, et enne oli ta olnud kaugesõiduautojuht.
"See on vist päris sürr?" tähendasin selle peale.
"Ei... miks," kratsis päkapikk kukalt.
Mihkel
Kanepi
Tahame hästi ja kiiremini õppida. Ja rohkem.
Otsustasime ühel päeval klassiga kooli keldrisse ekskursioonile minna.
Vaatasime, kus kooli kartuleid ja küttepuid hoitakse.
Nägime kokkade duširuume.
Henno
Tallinna Läti ja Leedu Kolledž, 6. kl.
Sool
Veiko oli juba väljumas, kui helises telefon.
Ta tõstis toru. Helistajaks oli Tõnu.
"Tead, ma leidsin ühest raamatust uue retsepti! Rosinasupp!" rääkis ta. "Pole muud kui piim keema ja rosinad sisse."
Veiko virildas nägu, aga otsustas siiski kaasa mängida.
"No ja kas sinna soola ka pannakse?"
"Muidugi pannakse," kaldus Tõnu millegipärast tekstist kõrvale.
"Mis raamat see sihuke oli?" vihastas Veiko.
""Teise dimensiooni lähedus"".
Kikilips
Rein oli tore seapoiss.
Kui aeg sealmaal oli, hakkas ta kurameerima kena seatüdruku Rosaga. Ükskord läksid nad kinno, kus jooksis hea film. Peale kino istusid nad uimaselt pargipingile ja jälgisid ümberringi kõndivaid paarikesi.
Nende tähelepanu köitis ilusa kleidikesega kassineiu, kelle kaaslaseks oli alasti känguru. Kui kass tippis normaalselt kingade klõbinal, siis poiss hüppas raskelt paljaste koibadega asfaldil. Vahetevahel proovis ta kassil kaelast hoides ka jalutada... Seda oli piinlik vaadata.
Rosa sosistas Reinule kõrva: "Ich liebe dich..."
Rein tõmbus eemale.
"Kust sa kängurude keelt oskad?!" küsis ta silmi vidutades.
Rosa punastas.
Rein vaatas känguru poole. Too istus nüüd jalad laiali paljalt asfaldil ja vaatas nende poole.
"Nii-nii..." tegi Rein.