LAUDAS

Ükspäev kinkis vanaema mulle seapoja. Seapoeg nagu seapoeg. Mängisin iga päev saepoga, saepoeg oli lõbus nagu saepojad ikka. Õhtul, kui magama läksin, nuttis saepeog ukse taga...
Hommikul läksin kohe saepeo juurde. Uhh! Kuidas saepeog, sae... sea rõõmustas. Sae, sea.

Tõnu Peeter
Padise kk.

METSAS

Ükskord läksin ma metsa. Hea hulga aega olin metsas. Siis hakkas igav. Otsustasin ära tulla. Koju minna. Aga ma olin ära eksinud. Ja siis ma külmetusin ja kangestusin. Olin nagu surnud. Ja siis ma olingi surnud.

Epp

MANTLIPÄRIJAD

Ühel päval oli meil klassipuhastus. Puhastasime kogu klassi rämpsust ja mustusest ära. Isegi mõned poisid, kes tavaliselt ühistest töödest kõrvale hoiavad, olid innuga asja juures. Siis selgus, et üks poiss, David, oli kõrvale hoidunud. Aga järgmine kord ta enam ei pääse.

Rain
Tallinna Põhikool
V-b klass

PRIORITEEDID PEOPESAL I

Ühel hommikul ärkasin üles ja nägin, et mulle on kasvanud saba. Saba! Kuradi jama. Kuidas ma nüüd kooli lähen? Pärast selgus, et nägin und.

Vello Metsa
Võru Põhikool

PRIORITEEDID PEOPESAL II

Ennemuiste läinud vaene mees metsa puid tegema. Valinud hea puu välja ja kohe pihta andma. Puu küll midagi rääkinud, aga mees ei saanud aru, mis see tahab. And aga takka. Sai hea hulga hagu ja toa soojaks.

Heldur Metsa
Võru Põhikool

KELL EI SÄRISENUD

Ühel hommikul mu kell ei särisenud. Tõusin küll kohe selle peale üles, ent nüüd hakkas kiire. Pesta ma ennast ei jõudnud, riietusin ruttu ja tuiskasin välja. Tuhatnelja tormasin kooli poole. Kohe-kohe pidid tunnid algama.
Ent koolimaja uks oli lukus. Äkki tuli mulle meelde, et täna on ju pühapäev. Kuradi vitt küll! Pärast oli küll hea naerda, aga noh.

Siim
Põltsamaa Algkool
2. klass

ARTEKIS

Sel suvel käisin Artekis. Polnudki nii äge kui räägiti. Rääkida kellegagi õieti ei saanud. Magasin ühes toas neegritega. Ma ei tea küll, kes selle niimoodi sättis. Mina ainuke valge ja seitseteist neegrit. Muidugi me saime küll hästi läbi, aga ikkagi. Nad võisid söömata ja joomata olla nädalaid ja ajasid paljudel hirmu nahka. Mõnikord mulle näis, et neil on kolm kõrva ja neli varvast. Ma ei saanudki aru, miks mind Artekki saadeti. Kui üks poiss ära tapeti, siis oli küll põnev, aga muidu.

Teete Korpe
Aegviidu 8-kl. kool
6-b klass

OLEME TÄHEJUHID

Oleme Tiina ja Maiega tähejuhid. Koondustel õpime salakirja, teeme sõlmi ja tantsime. Lastele meeldivad need koondused väga. Mõnikord tulevad nad õhtul hilja koju küsima, et kas koondus täna ikka tuleb. No tuleb, tuleb - vihastame siis meie, kurat, kas te hommikul ei või küsida?
Sellegipoolest saame omavahel hästi läbi.

Anu
Nissi Keskkool

KONTROLLISIN MÄLU

Ühel päeval otsustasin kontrollida oma mälu ja vaadata, mitut NLKP Poliitbüroo liiget ma mäletan. Huvitav, et peale Demitševi, Dolgihhi ja Solomentsevi ma rohkem kedagi ei mäletanudki. Täitsa imelik.

Heino
II-a klass

NOMENKLATUURIGA POOLEKS

Ükspäev leidsin tänavalt tuttmütsi. Kummardusin ja silmitsesid seda lähemalt. Müts oli räpane ja haises, värvid olid luitunud ja üldse kuidagi inetud. Sorkisin kepiga mütsi: altpoolt oli see juba hallitanud. Kraapisin kontsaga mütsilt pori ning äkki tulid nähtavale nimetähed. Nüüd tuli mulle meelde, kuidas ma möödunud sügisel oma vanaema kootud tuttmütsi olin kaotanud. Näe, kuidas läks! Viisin oma vana armsa mütsi kepi otsas koju, lasin vanaemal puhtaks pesta ja nüüd kannan jälle oma vana armsat sooja ja armsat mütsi.

Küllike Sarapik
Lohu 8-kl. kool

VALITSUS TULI KOKKU

Ühel päeval otsustasime Mallega hakata noorteks sanitarideks. Meie ülesandeks on iga päev klassikaaslaste puhtust kontrollida. Et teistele eeskuju anda, otsustasime ka ise end iga päev pesema hakata.

Hille Kalle
II-b

MAFFIAGA RINNUTSI

Klassis määrati mind toiduraha kogujaks. Olen oma ameti üle väga rõõmus. Nüüd käib minu käest väga palju raha läbi ja vastutus on väga suur. Ühel päval tekkis mul puudujääk ja ma pidin omast taskust juurde maksma. Statistikaametist tuldi kontrollima ja küsiti, mis ma sellest arvan. Mis siin ikka arvata.

Veiko
Kuusalu kk.

KES TEEB, SEE JÕUAB

Ükspäev läksime loomadele metsa toitu viima. Kogunesime koolimaja juures. Moona oli igaüks ise varunud: kes oli toidu toppinud püksi, kes kapuutsi sisse, kes kavalalt nööriga selja külge sidunud, kel oli koguni kotis.
Varsti võiski teele asuda. Lumi oli paks ja raske oli sumbata, ent mõned kavalamad olid isegi suusad alla pannud.
Jõudsimegi metsa. Kus seda tralli ja möllu. Mõned olid isegi toidumoona kaasa võtnud. Mõned olid isegi metsa jõudnud. Tegime lõkke üles - osa puhus niisama, osa aga kasutas kavalalt tuletikku. Varsti jõudsimegi koolimajja tagasi.

Tarvo Sild
Põltsamaa 8-kl.kool